Lükkame ümber või kinnitame? Botoxit puudutavad müüdid

Botoxi süstid on väga valusad – MÜÜT

Üks suur põhjus, miks Botoxi süste kardetakse, on üleüldine hirm süstide ees.

Süst tundub loogiliselt võttes valusa protseduurina, mida ollakse nõus ära kannatama ainult meditsiinilistel põhjustel. Muul juhul kiputakse süstidest igal võimalusel eemale hoidma.

Tegelikult ei ole Botoxi süstid nii valusad, nagu kardetakse.

Süsti valulikkust põhjustavad üldiselt jäme nõel ja preparaadi „kibedus“. Botoxi puhul kasutatakse alati imepeenikest nõela ja samuti ei tekita preparaat süstimise järel teravat kipitustunnet.

Muidugi peab arvestama, et väikseid torkeid on tunda ka Botoxi süstimisel, kuid need on siiski lihtsasti talutavad. Kui võrrelda Botoxit näiteks herilase nõelamisega, siis viimane on kindlasti valusam.

Botox takistab uute kortsude tekkimist – ÕIGE

Selle teema avamiseks peame esmalt üle kordama, kuidas kortsud üldse tekivad. Nimelt põhjustab kortse lihas.

Näolihastel on oma liigutused, mida nad pidevalt teevad, olgu siis naeratamisel, silmade kissitamisel vms hetkel. Kui lihas pingutub, läheb seda kattev nahk kortsu.

Mida kauem on lihas seda liigutust teinud ja mida vanemaks ning kuivemaks muutub nahk, seda paremini on kortse näha.

Botuliintoksiin halvab lihase liigutuse.

See tähendab, et kortse selles kohas enam ei teki. Vähemasti seni, kuni Botoxi mõju kestab. Seega on Botoxil preventiivne mõju olemas – liikumatu lihas ei saa uusi kortse põhjustavaid liigutusi teha.

Kui järjekindlalt Botoxit süstida, siis „unustab“ lihas kortsu põhjustava liigutuse ära – NII JA NAA

See müüt seostub lihase atrofeerumise ehk kärbumise teooriaga. On tõsi, et lihas, mis ei saa pikka aega liikuda, hakkab vaikselt mahtu kaotama.

Nii nagu juhtub näiteks jalaga, mis on kipsi pandud – lihased töötada ei saa ja pärast kipsi eemaldamist on lihased väiksemad kui teisel jalal, mis ei olnud kipsis. Sama efekt võib, kuid ei pruugi ilmneda ka Botoxi järjepideval süstimisel.

Samas on teada, et vahepeal atrofeerunud lihased hakkavad pärast kipsi eemaldamist või Botoxi mõju kadumist uuesti tööle ja taastavad oma endise mahu. Ehk et kirjeldatud efekt on kõigest ajutine.

On veel üks asi, mida siin tähele panna. Lihase vähenenud maht kaotab naha alt volüümi. Nahk võib selle koha peal inetult lohku vajuda ja see pole ilus.

Seega kõige alus on mõõdukus.

Kuula ja usalda spetsialiste, kes selgitavad, kui sageli Botoxit süstida, nii et tulemus oleks ilus ega tooks kaasa soovimatut efekti.

Kui liiga kaua Botoxit süstida, siis nägu moondub ja tundub, nagu oleks paistes – MÜÜT

See ei vasta tõele, kuid on mõistetav, kuidas see müüt on sündinud.

Internetis levib palju õudust tekitavaid fotosid inimestest, kelle iluoperatsioonid on ebaõnnestunud. Kuna just Botox on levinuim preparaat, millest kõik kuulnud on, kiputakse esimesena seostama mistahes iluprotseduure just Botoxiga.

Aga iluoperatsioonid on täiesti teine maailm.

Kuna Botox ei ole isegi mitte täiteaine, vaid täiesti vedel preparaat, ei saa see kuidagi paistes ilmet tekitada.

Keha asub koheselt pärast Botoxi süstimist seda lõhustama ja kehast välja transportima, mistõttu ei ole Botoxil nii ehk naa püsivat mõju, mis välimuse igaveseks rikkuda saaks.

Botox muudab näo liikumatuks ja emotsioonituks – NII JA NAA

Botoxi toime seisneb tõesti teatud näolihaste liikumatuks muutmises, kuid oskuslik iluspetsialist ei tee süste nii, et kliendi nägu täiesti ilmetuks muutub.

Teatud liikuvus peab jääma ja selle saab säilitada, kui on olemas näo anatoomiat puudutavad teadmised.

Teataval määral näo ilmekus siiski väheneb. Tõeliselt üllatunud nägu, mis tõstaks kulmud juuksepiirini ja tekitaks otsmikule hulga horisontaalseid kortse, ei ole Botoxi süstide järel võimalik teha.

Botox ei mõju kõigile – ÕIGE

On tõesti väga väike protsent inimesi, kellele Botox kahjuks ei mõju. Meie kogemuse järgi umbes 1% klientidest.

Sel juhul saab kortsude eemaldamise protseduure teostada teiste preparaatidega, näiteks on väga kvaliteetsed preparaadid veel Dysport ja Xeomin.

Õnneks on selliseid inimesi tõesti vähe ja üldjuhul on vaevumärgataval mõjul hoopis muud põhjused. Näiteks ei ole kinni peetud protseduurijärgsetest soovitustes või on kasutatud liiga vähe preparaati.

Botox on mürk ja selle pikaaegne mõju pole teada – MÜÜT

Botuliintoksiin on, nagu nimigi ütleb, tõesti toksiin, kuid kindlasti ei saa väita, et selle pikaaegne mõju pole teada.

Botuliintoksiini on kasutatud juba alates 1980ndatest aastatest ning selle mõjud on risti ja põiki läbi uuritud.

Botox on ohutu.

Botox on mõeldud ainult kortsude eemaldamiseks – MÜÜT

Botoxit ei kasutata ainult esteetilistel eesmärkidel. Seda kasutatakse ka näiteks meditsiinis. Botuliintoksiini abil on võimalik leevendada põiepidamatust, lihaspingest tulenevaid peavalusid ja mitmeid teisi neuroloogilisi probleeme.

Samuti aitavad Botoxi süstid võidelda liighigistamise vastu.

Kui soovid rohkem infot, loe artiklit Botoxi võluvõimetest.

Kui Botoxi kasutamine ära lõpetada, näeb nägu välja vanem kui oleks näinud ilma Botoxiga alustamiseta – MÜÜT

See väide õnneks paika ei pea.

Botoxil ei ole pikaajalisi ega soovimatuid kõrvalmõjusid. Olukorda hullemaks ei saa Botoxi süstid mitte kuidagi teha.

See arvamus võib tekkida neil, kes on Botoxit pikalt, juba aastaid süstinud, kuid ühel hetkel lõpetanud.

Kui nägu saab võtta taas oma tavapärase vormi koos loomulike kortsukestega, võib kontrast lihtsalt ehmatavalt mõjuda.

Vahe on märgatav eelkõige siis, kui võrrelda omavahel fotosid, mis on tehtud ajal, kui Botox veel mõjus, nende fotodega, mis tehti ajal, mil mõju oli juba kadunud.