Kas ka Sina oled kunagi mõelnud, milleks massaaž hea on, või miks üldse massaažis käia? Massöör Andres Andreksoni sõnul tulenevad need küsimused sellest, et massaaži kohta teatakse üsna vähe ning tihti suhtutakse sellesse teatud eelarvamustega. Massaaž on oma olemuselt tegelikult suhteliselt lihtne protsess, ja lihtsatesse lahendustesse ei kiputa uskuma.

Massaaži eesmärk

Massaaži peamine eesmärk on enesetunde parandamine. See on täiesti naturaalne ja samas väga tugevate mõjudega toiming, mille juured ulatuvad kaugele inimese (ja muuseas ka paljude teiste liikide) ajalukku. Kui me kukkudes haiget saame, siis hakkame automaatselt ise valusat kohta hõõruma. See refleksne tegu leevendab valuaistingut ja viib vigastatud kudedesse värsket verd, et paranemisprotsessid saaksid kiiremini tööle hakata. Tegelikult ongi see kõige lihtsam massaaži liik. Massööri töö on sisuliselt samasuguste efektide esile kutsumine läbi erinevate massaažitehnikate.

Lisaks mehaanilisele toimele, mille läbi paraneb kudede verevarustus ja lihaskiudude omavaheline liikuvus, on massaažil ka teisi toimeid. Näiteks on puudutusel tugev mõju meie kesknärvisüsteemile. Olenevalt puudutuse iseloomust mõjub massaaž rahustavalt ja lõõgastavalt või vastupidi virgutavalt ning lihaseid toniseerivalt. Relax massaaži toimel hakkavad organismi erinevad sisenõrenäärmed intensiivsemalt tööle ning vabanevad mitmed n.ö. õnnehormoonid (nt. oksütotsiin ja serotoniin), mis rahustavad ja tekitavad heaolutunnet. Intensiivse spordimassaažiga on aga võimalik keha tugevamaks muuta ning parandada kontsentreeritust. Massaaž koosneb paljudest erinevatest tehnikatest, mida võib kujutleda kui ühte suurt tööriistakohvrit. Iga probleemi või soovitud tulemuse jaoks on oma kindlad tööriistad, mida oskuslik massöör maksimaalse tulemuse jaoks optimaalselt rakendab.

Massaaž ja müüdid

Rahva seas levib valearvamus, et hea ja mõjuva massaaži jaoks peab tundma valu, Tihti seostatakse valu ja survetugevust just spordimassaažiga. Tegelikult see Andreskoni sõnul päris nii ei ole. „Jah, Teatud juhtudel võib massaaž olla valus ja mõnikord on optimaalse tulemuse huvides vajalik tugevam surve, mis paratamatult toob kaasa valu. Aga see on pigem erand kui reegel. Kõik sõltub sellest, mis on kliendi eesmärgid ja mis seisukorras on lihas ja lihast ümbritsevad koed. Kui lihased on valulikud ja pinges siis võib massaaž olla valusam, kuid massööri töö on otsida optimumi valuaistingu ja tulemuse vahel,“ räägib Andrekson ning lisab, et tema arvates peaks massaaž olema võimalikult vähe valus. Seepärast palub ta oma klientidelt ka aktiivset tagasisidet, leidmaks kõige paremat survetugevust ja võtteid.

Spordimassaaž

Spordimassaaž jaguneb mitmeks eri liigiks – näiteks on olemas traumade järgne massaaž, mis on samuti spordimassaaž, kuid survetugevused on selle massaažiliigi puhul väga väikesed. Kui kasutada sama tugevusega võtteid tervetel lihastel, siis ei oleks peaaegu midagi tunda. Samas on spordimassaažis toniseerimisvõtteid, näiteks soorituseelsel massaažil, mis on tõepoolest tugevamad. Vajadus pühendab abinõu. Andrekson toob eraldi välja punktmassaaži, mida samuti teatud juhtudel kasutab. Punktmassaaž või triggerpunkti teraapia on mõeldud lihases leiduvate n.ö krambipunktikeste lõõgastamiseks. Sellised punktikesed – tihti ka suuremad piirkonnad – on valusamad ja nende efektiivseks vabastamiseks ei ole muud võimalust kui tugev surve. See on aga lühiajaline valu, millele järgneb lõõgastus. Õigesti tehes on tulemuseks paranenud lihasliikuvus ja vähem valu igapäevases elus. Ei tohiks olla liialt kinni eelarvamustes ja teiste kogemustel põhinevates veendumustes. Inimesed on erinevad ning samuti on erinevad inimeste valulävid. See, mis ühe jaoks on valus võib teise jaoks olla vaid väike survetugevus. Massööri ülesanne on aru saada, millise lähenemisviisi ta kliendi jaoks valima peab ja siin on kogemusel väga suur roll.